Maa kui süsteem
Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni
orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle
tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri paksuselt. Eesti
aluskorrakivimitele lähedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast
pärinevad arvukad rändrahnud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem mandrijää.
Pealiskord
Neoproterosoikumi lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala
veega. Sealt alates oli see mõnede vaheaegadega ligi 200 miljoni aasta kestel
suhteliselt madalate selfimerede võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks
keeruline veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise
merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja settekivimeist pealiskorra
moodustavad Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastute
annaabi.ee 
