Maailma usundid
Selleks tuli
uurida islamieelset araabia luulet. Sellega seoses tekivad lingvistika (tegeleb koraani
kõigi sõnade etümoloogiaga), leksika. Koraanist tuleneva juriidilise pärandiga tegeles
õigusteadus, sinna alla kuulub ka igasugune pärimuse kogumine. Teksti ja sõnade
taga peaks olema veel peidetud tähendus, mida saab mõista vaid teatus seisundis
see on sufismi valdkond.
Süürias hakati vanakreeka tekste tõlkima araabia keelde, peamiselt ARISTOTELESt ja
neoplatoniste. Tekkisid erinevad tehnilised tekstid, peamiselt maailma kirjeldamiseks.
Koraan on segane tekst, erinevate asjade kompilatsioon. Araabia keeles mõjub see
oma iluga. Üks viis maailma kirjeldamiseks oli kasutada mõistmatut keelt: koraani keelt.
Avastati, et filosoofia keeles (teine vahend maailma seletamiseks) võis rääkida ka asju,
mis koraanis leiduvad, ainult et teises keeles. Kolmas võimalus on sufism, mis kasutab
maailma kirjeldamiseks erinevaid metafoore.