20. saj kunst
Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi
ja kindla vormiga kujuneid, nt risttahukaid või konstsentrilisi ringe. Mondrian (toetub
Platonile, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind
või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus. Mondrian on rangem kui
Kandinsky. Loomingu põhielemendid on vertikaalsed jooned ning värvidest punane,
sinine kollane (koos neutraalsete valge-halli-mustaga). Mondirani nimetas sellist
meetodit neoplastitismiks (teine suund Kandinsky ekspressiivse abstraktsionismi
kõrval). Kazimir Malevits (Must ruut). Nimetas oma laadi suprematismiks, leidis, et
on viinud täiuseni Cezanne-ist alanud arengu. Suprematismiga pidi olema lõpp kogu
senisel maalikunstil ning see pidi asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste
esemete ja tavalise ruumiga. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit
ja universaalset ruumi.