Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
räägib oma kirjas 19. IV. 1239 (U. B. 163). Paavst Gregorius IX kirjutab 19. II. 1236 oma
legaadile Villem'ile, ta manitsegu piiskoppisid, kel on juba kindlad kohad, ordut, kel enda
omandused ja lossid, Riia kodanikke, kel oma linn, ja vastristituid, kel on teatav kaitse kantsidest
(qui per munimen castrorum aliquam tutelam habere noscuntur), et nad ristisõdijate abiga
ehitaksid kindlustatud kohti (munitiones) neile vastristituile kaitseks (pro neophytis), kellele
paganad rahu ei anna (U. B. 144). Kas vastristitud pidasid kõnesolevad kantsid ja ehitatavad
kindlustused ise oma käes või nad olid maaisandate käes, igatahes pidid nad selle paavsti kirja
mõttes esimesel joonel vastristituile kaitseks olema paganate vastu. Ühtlasi näeme, kuidas ainult
ühendatud jõul, pealegi ristisõdijate abiga, võimalikuks peetakse kindlustusi ehitada. Losside
kaitseks lubas Moodena Villem piiskopile ristisõdijaid võtta 10 päeva jooksul pärast nende