Kogu eesti arhitektuur on aegade jooksul tegelikult korduvalt hävitatud ja uuesti ehitatud. Professionaalne arhitektuur kujunes meil alles 20 sajandi alguses. Tänapäeva arhitektuurile on omane uue kiire omaksvõtt ja paindlikkus, vahest võib see lõppeda rahvusvahelise arhitektuuri suurkujude kopeerimisega või moevõtete mehhaanilise kasutusega. Praegust arhitektuuri kujundavad kümned uued terasest ja peegelklaasist büroohooned, moodsad automüügikeskused, neoontuledes kaubamarketid ja eliit maitsele vastavad eramud. Parimad näited Eesti kultuurist on Emajõe Ärikeskus, Sakala keskus, Tallinna Linnahall, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Tallinna vanalinn, Tartu Ülikooli peahoone. Eesti linnad on aastasadu arenenud ja üha enam tuleb uusi ja huvitavaid kultuure juurde, mis muudab meie elu paremaks.
muutvate osakeste voog, enamasti prootonid ja elektronid. Laetud osakesed, mis mööduvad Maa lähedalt suunatakse Maa magnetvälja pooluste piirkonda, kus nad atmosfääri ülakihtides hõreda õhu molekulidega põrkudes neid ergastavad. Minnes tagasi ergastatud olekult tasakaaluolekusse, kiirgavadki need molekulid valguskvante, mida näeme virmalistena. (Kuusk 2005) Virmaliste valgus tekib samamoodi kui päevavalguslampide ja reklaamide neoontuledes, kus elektrivool hõrendatud gaasis põhjustab gaasi helendamist. Virmaliste värvus sõltub esilekutsuvate laetud osakeste energiast. See määrab ära milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulide ergastatatud olekuid need suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektrist võib leida üle 100 spektrijoone, sagedamini esinevad sinised, punased ja rohelised spektrijooned. (Kuusk 2005) Virmalisi esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Põhjapoolkeral esinevaid nimetatakse Aurora
annaabi.ee 
