tihedusega). Külmutusvõime ruumalaühiku kohta on neoonil vedela heeliumi omast üle 40 korra suurem ja vedela vesiniku omast kolm korda suurem. Tavaliste pingete ja voolutugevuste korral annab neoon haruldaste gaaside seas kõige intensiivsema elektrilahenduse. Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Õhus sisaldub teda normaalolukorras 0,0012 protsenti. Neoonlampide punakas-oranzi valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis. Sõna "neoon" kasutatakse selles seoses ka teiste gaaside puhul, mis annavad teisi värve. Vedelat neooni kasutatakse ka odava krüogeense külmutusagensina. Enamikus rakendustes on ta odavam külmutusagens kui heelium. Kõrgepingeindikaatorites, liigpingepiirikutes, lainemõõturites ja televiisorites. Heeliumi ja neooni kasutatakse heelium-neoonlaseris. NB!! Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898.
perioodis ning VIIIA rühmas. Neooni elektronskeem on Ne: +10|2)8). Omadustelt on neoon väärisgaas. Ta on praktiliselt interne ehk ta ei osale keemilistes reaktsioonides ega moodusta keemilisi ühendeid. Neooni keemistemperatuur on 27,1 kelvinit ning ta tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakasoranzilt. Õhus sisaldub neooni normaalolukorras 0,0012 protsenti. Neoonlampide punakasoranzikat valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis. Vedelat neooni kasutatakse ka odava krüogeense külmutusagensina. Veel kasutatakse neooni: 1) kõrgepingeindikaatorites 2) liigpingepiirikutes 3) lainemõõturites 4) televiisorites Heeliumi ja neooni kasutatakse heliumneoonlaseris. Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers. Element sai nime kreeka sõnast neos (uus). 10 Ne 20,183 8 Neoon 2
Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega). Külmutusvõime ruumalaühiku kohta on neoonil vedela heeliumi omast üle 40 korra suurem ja vedela vesiniku omast kolm korda suurem. Tavaliste pingete ja voolutugevuste korral annab neoon haruldaste gaaside seas kõige intensiivsema elektrilahenduse. Levik Õhus sisaldub teda normaalolukorras 0,0012 protsenti. Rakendused Neoonlampide punakas-oranzi valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis. Sõna "neoon" kasutatakse selles seoses ka teiste gaaside puhul, mis annavad teisi värve. Vedelat neooni kasutatakse ka odava krüogeense külmutusagensina. Enamikus rakendustes on ta odavam külmutusagens kui heelium. Neooni kasutatakse veel: · kõrgepingeindikaatorites · liigpingepiirikutes · lainemõõturites · televiisorites Heeliumi ja neooni kasutatakse heelium-neoonlaseris.
Nende ehitusskeem on toodud näitena joonisel 4.14. http://en.wikipedia.org/wiki/Seven-segment_display Joonis 4.14. Hõõgindikaatorite ehitus ja sokeldus [4] ning väliskuju. 4.3.4 Huumlamp (neoonlamp) ja sellel põhinevad indikaatorseadised Huumlambid e. neoonlambid (joon.4.15) on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse sisse ehitatud. Ioonseadised e. gaaslahendusseadised on elektrovaakuumseadised, mille töö põhineb elektrilahendusel väärisgaasides (neoon, krüptoon, argoon) või metalliaurudes (elavhõbe). Elektrilahenduse tüübi järgi eristatakse huum-, kaar-, ja koroonalahendusseadiseid. Gaaslahendus on elektrivool gaasis elektrivälja toimel.
välja. Signaallampe on kaht liiki: kääbushõõglambid ja neoonlambid. Esimesed neist kujutavad endast väikeseid hõõglampe, mida valmistatakse väga erineva kuju, gaba- riitide ja tööpingega. Erinevate kääbushõõglampide kujud ja gabariidid on toodud näitena joonisel 13.1. JOONIS 13.1. Neoonlambid on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse sisse ehitatud. Neoonlampide kujud ja gabariidid on näitena toodud joonisel 13.2. JOONIS 13.2. 13.2. Hõõgindikaatorid Hõõgindikaatorid on tärkseadised, mille segmendid kujutavad endast hõõgniidi lõike, milles tärgid kujundatakse vastavate hõõgniidilõikude pingestamisega.. Hõõg-niidina kasutatakse peenikest (~60 um) volframtraati. Nende ehitusskeem on
annaabi.ee 
