lõike, milles tärgid kujundatakse vastavate hõõgniidilõikude pingestamisega.. Hõõgniidina kasutatakse peenikest (~60 um) volframtraati. Nende ehitusskeem on toodud näitena joonisel 4.14. http://en.wikipedia.org/wiki/Seven-segment_display Joonis 4.14. Hõõgindikaatorite ehitus ja sokeldus [4] ning väliskuju. 4.3.4 Huumlamp (neoonlamp) ja sellel põhinevad indikaatorseadised Huumlambid e. neoonlambid (joon.4.15) on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse sisse ehitatud. Ioonseadised e. gaaslahendusseadised on elektrovaakuumseadised, mille töö põhineb elektrilahendusel väärisgaasides (neoon, krüptoon, argoon) või metalliaurudes (elavhõbe)
.30 V, anoodvool 1..10 mA, küttepinge 1,3..5 V, küttevool 15..150mA. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.85 13. MUID INDIKAATORILIIKE 13.1. Signaallambid Signaallambid on ajalooliselt kõige vanem liik indikaatoreid. Odava seadisena leiavad nad kasutust tänaseni, kuigi neid tõrjutakse järjest rohkem valgusdioodide poolt välja. Signaallampe on kaht liiki: kääbushõõglambid ja neoonlambid. Esimesed neist kujutavad endast väikeseid hõõglampe, mida valmistatakse väga erineva kuju, gaba- riitide ja tööpingega. Erinevate kääbushõõglampide kujud ja gabariidid on toodud näitena joonisel 13.1. JOONIS 13.1. Neoonlambid on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse
annaabi.ee 
