Induktiivsidestatud plasma) spektroskoopias. · Argooni kasutatakse aatomiabsorbtsiooni spektromeetrias grafiitpõleti kattegaasina. · Üheks argooni põhilisemaks kasutusalaks on puhtalt või erinevate segudena kaitsegaasina kasutamine kaarkeevituses. · Argooni kasutatakse segudes näiteks fluori ja heeliumiga eksimeerlaserites. · Argoon on üks peamisi gaase, mida kasutatakse hõõglampides, tavaliselt segatuna lämmastiku, krüptooni või neooniga, luminofoortorude puhul segatuna neooni, heeliumi ja elavhõbeda auruga ning türatron-raadiolampide puhul segatuna neooniga. · Argooni kasutatakse isoleergaasina kvaliteetsete mitmekordsete akende juures argoon parandab akende soojusisolatsiooni. · Argooni-hapniku dekarboniseerimisprotsess on kõige tavalisem meetod roostevaba terase täiustamiseks, mille puhul kasutatakse mõlemat gaasi suures koguses kas
Teiseks katseks asetati ahju 5 erinevat lambipirni. Valguse intensiivsus varieerus samuti, kuid erinevatel pirnidel oli valgus erinevat värvi, mis sõltus pirnide ruumilisest paiknemisest ahjus. Valguse värv sõltub kasutatud gaasi tüübist ja gaaslahenduse temperatuurist (lahendust tekitava välja intensiivsusest ehk kui palju elektrone liigub ajaühikus läbi selle gaaslahenduse kanali). Lambipirni täidetakse harilikult kas argooni või argooni segu, lämmastiku või neooniga, mis annab nähtavat valgust oranzist violetse värvuseni. (Vollmer et al 2004: 504-505) Hõõgniidi kuumenemisel kuumeneb ka lambipirnis olev gaas, mille ruumala selle tagajärjel suureneb. Tulemus sõltub pirni kvaliteedist: klaas võib muutuda pehmeks ühe koha pealt ning 19 tekkida kühm, või kui klaas on väga ühtlane, tekib ühtlane rõhu jaotus ning klaas puruneb plahvatusega
Pildipunkti heleduse moduleerimine toimub transistori tüürimisega impulssreziimis põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega
annaabi.ee 
