EESTI MUINASAEG
luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes
piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti
vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste
kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud
augu kohale püstitatud püstkoda.
Kammkeraamika
*U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane
etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese
tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid
valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha
jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut
põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad
nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad.