Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
punaste telliste vaheldumisi kasutamisest. Väga palju kasutati ka väärtuslikku tisleritööd ja
kalleid materjale, mis jällegi iseloomulikud inglise juugendlikule liikumisele.
3.2 Neoklassitsistlikud tendentsid
Kuna juugend püüdles rõhutatult uue ja ekstravagantse poole, siis õige pea sellele
vastukaaluks hakati tagasi vaatama üldtunnustatud ja igaveste esteetiliste väärtuste poole.
Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi
aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise
poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev
Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub
tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus
mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas
annaabi.ee 
