SALVADOR DALÍ Referaat
stiili. 1924. aasta lõpus algas periood, mil Dalí töödes ilmnes ebatavalist küpsust ja
tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Salvador modellina oma õde
Ana-Mariat, keda kunstnik maalis kõikvõimalikes vaadetes, kõige meelsamini aga selja
tagant. Neid töid iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe koloriit ja plastiline modelleering-
tundemärgid, mis on tüüpilised ka klassistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique
Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsistmile. Tema uusasjalikkusele suundumist kujutavad
tema 1926. aastal maalitud õlimaalid ,,Kuju kaljudel" ja ,,Veenus ja amoretid". Esimene
kujutab lamavat naise kuju, mida on tõlgendatud Veenuse või ihana. Teise maali Veenuse
monumentaalse kuju täpsed piirjooned ja vormide selgus on ühendavaks jooneks Picasso
neoklassitsistlike teostega. Just sellest aastast hakkas Dalí maalimisstiil muutuma aina
teravamaks, peaaegu fotorealistlikukd, mida ta ketsetas paralleelselt muude stiilidega.