ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini DAADi stipendiumi toel. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärt on helilooja, keda tema varase perioodi loomingu põhjal peetakse nn nõukogude avangardi üheks radikaalseimaks esindajaks ning kelle looming on läbi teinud ulatusliku arenguprotsessi. Tema esimene loomeperiood koosnes neoklassitsistlikust klaverimuusikast. Järgmist kümmet aastat iseloomustab individuaalne lähenemine tähtsaimatele avangardistlikele tehnikatele, nagu dodekafoonia, helimassiivide komponeerimine, aleatoorika ja kollaazitehnika. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari
Trompetikontsert nr.1 on Tambergi maailmas kõige enam mängitud teos. Kõnealune teos on väga keerukas, kuna esitab solistile väga suuri nõudmisi, kus mängutehnilise meisterlikkuse kõrval on sama oluline ka trompetimängija filigraanne kõlataju. Jaan Rääts 15. Jaan Räätsa looming on peamiselt instrumentaalne. Helilooja muusikat iseloomustavad üsna selged vormiproportsioonid ning klassikaliste vormiskeemidega arvestamine. See annab põhjust rääkida ilmsest neoklassitsistlikust kallakust. Rääsa muusikale on iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv. 16. Rästal on kolm lemmikzanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle
annaabi.ee 
