evolutsiooni, Gregor Mendeli geneetikateooriaga, mis tegeleb pärilikkusega. Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Tähtsamate teadlaste seas, kelle uurimused aitasid kaasa sünteeetilise evolutsiooniteooria kujunemisele, olid Ronald Fisher, Theodosius Dobzhansky, J. B. S. Haldane, Sewall Wright, Julian Huxley, Ernst Mayr ja George Gaylord Simpson. Sünteetilise evolutsiooniteooria kujunemine muutis neodarwinismi enam kui pooleks sajandiks bioloogia valdavaks lähenemisviisiks. Sünteetilise evolutsiooniteooria järgi selle 1930. ja 1940. aastateks väljakujunenud kujul tekib geneetiline muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead DNA replikatsioonis) ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi,
*need geenid, mis midagi ei kodeeri, evolutsioneeruvad kiiremini *kõik molekulaarsed muutused ei oma mõju fenotüübile ja seega ei evolutsioneeru ***kõrvalmärkus : MOLEKULAARNE KELL -sama valgu evolutsioonikiirus eri evolutsiooniliinides on ligikaudu sama. Seega saab 2 liigi valguerinevusi lugedes määrata lahknemise aega. -ei olene põlvkonna elueast! -eri molekulidel on erinev molekulaarne kell*** 7. Neodarwinismi e moodne süntees e sün. evoteooria põhilised postulaadid (Theodonsius Dobhzansky) mendeli geneetika + darwini LV + populatsiooniteooria *varieeruvus säilib, ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta seda otse (vaid järgmisi põlvkondi) *Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslike muudatuste tulemusena: mutatsioonid, rekombinatsioonid *Populatsioonid muutuvad tänu geenisageduste muutumisele, mille tingib looduslik valik ja geenitriiv/geenisiire
annaabi.ee 
