POPKUNST
hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal.
Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav
kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng
popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja
ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on
ühine nii popkunstile kui neodadale.
Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole
traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja
industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid,
banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - ent just nimelt neid, mille keskel
tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või ei taha. Õlimaalidel, graafikas ja