Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui
varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga
ning fassaadikompositsioonilt pigem sümmeetrilised, siis nüüd ilmuvad elavalt liigendatud,
sageli asümmeetrilise kompositsiooniga hooned. Kasutatakse palju erikujulisi aknaid,
millel peeneruuduline raamijaotus. Juugendiga seoses tuleb moodi puithoonete
ülekrohvimine. Krohvitud puithoonete välisilmes on sageli heimatstiili ning neobiidermeieri
mõju. Saksa talupojaarhitektuurist vaimustudes imiteeriti mõnikord fassaadidel
vahvärkkonstruktsiooni, olgugi et meil kohalikku vahvärkehituse traditsiooni kuigivõrd
polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist
sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on
vahvärksõrestikku imiteerivad ehislauad lihtsalt krohvipinnale peale “kleebitud”. Juugendi