BORIS GROYS "STALIN-STIIL"
realismi kohta oleks "nihilistlik sortsitsemine". Nõukogude Liidus on need mõlemad tabu, nagu häbiplekk.
Sealjuures suruvad neotraditsionalistid peale uut kaanonit - usuvad, et on tabanud mineviku tõelise vaimu
(avangard uskus, et on leidnud tuleviku tõelise vaimu). Nad on avangardistide peale võimuiha pärast
pahased, aga ise tegelikult tahavad sama (lihtsalt erinevates (vanades) vormides ühiskonda ümber
kujundada).
Nõukogude postmodernistlik kunst on vähemal või rohkemal määral neoavangardistlik. Tekkis Moskvas
1970-ndate alguses. Seda nimetatakse "sots-art'iks (sotsialistlik realism + pop-art). Selle esindajad
püüdsid seista ametlikust kultuurist väljaspool, aga peegeldasid selle struktuure. Kasutavad tsiteerimist ja
teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate
euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see,
annaabi.ee 
