Eutanaasia
kohustatud küsima patsiendi lähedaste arvamust. Teovõimetute, (laste,
nõrgamõistuslike või nõdrameelsete) puhul ei tohi arst aga ilma eestkostja
nõusolekuta ravi katkestada.
Arvestada tuleb aga mõnede kriminaalõigusnormidega, mis kehtestavad arsti
vastutuse meditsiinilise abi mitteandmise eest. Teatavasti on arst kohustatud
õnnetusjuhtumi, haigushoo vms. korral alati osutama abi. Meditsiiniliselt
võib see osutuda vaid lootusetu seisukorra nentimiseks, kuid sellest ei tohi
arst kunagi loobuda.
Teiseks, kui arst keeldub ravi jätkamast või alustamast, ehkki seda nõuab
patsient. Kui arsti sellise teo tagajärjel saabub patsiendi surm, on tegemist
tapmisega tegevusetuse vormis.
Kui arst keeldub patsienti ravimast, too nõuab seda, surm saabub aga
olenemata sellest, kas arst oleks ravi jätkanud. Siin on arst rikkunud oma
kutse-eetikat, kuid tegemist on passiivse eutanaasiaga, kus arst ei kutsu esile
surma.
3) Kaudne eutanaasia
annaabi.ee 
