Karl Ristikivi elulugu ja looming
Juuliuse vanemad surevad varakult ja ta peab minema onu
tallu elama. Õige pea läheb noormees linna õppima, kus leiab endale kaasa ja varsti saab ka tööd
koolmeistrina. Õpetajaametis peab Juulius end väheandekaks, sest ta ei suuda õpilastes oma aine
vastu kirge tekitada. Ka koduses elus on probleeme, ta naine kaotab lapse ning nad tülitsevad tihti.
Vanemaks saades leiab Juulius endas kire õpetamise vastu ja tõuseb ametiredelil, paika loksub
pereelu. Enne oma surma nentib Juulius: “/.../ Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud,
ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu
rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud
kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../”
Peale Tallinna triloogia on Ristikivi kirjutanud palju romaane, mitu triloogiat ning
vaheteoseid