Sõjad eesti territooriumil
Sõda jätkub.
1919. aasta alguseks oli ligemale pool Eestimaast venelaste poolt vallutatud. Mitu päeva
kestnud lahingute tulemusel suutsid eestlased Vene vägede rünnaku peatada ja varsti
asuti ise rünnakule. Eestimaa üksikute maa alade vallutamine läks kergemini kui
vaenlastel. Ka Lõuna-Eestis alustati vasturünnakut. Varsti suudeti tagasi võita Tartu.
1919. aasta 31 jaanuaril toimus Paju lahin, mida juhtis leitnant Julius Kuperjanov.
Eestlased alustasid pealetungi ja nengega liitusid veel soomlased. 700 mehega vallutati
Paju mõis. Sellega oli Lõuna Eestis venelaste vastupanu murtud. Kuid lõunast tuli
baltisakslaste üksus nimega Landeswehr. 20 juunil alustasid sakslased suurt pealetungi.
Eestlasi oli 8100, sakslasi 9300, kuid eestlased said abiväge ja sakslaste pealetung suudeti
peatada. Järgmisel päeval alustasid eestlased vasturünnakut ja purustasid Saksa väed
täielikult.
Rahu!
1919. aasta lõpus alustasid idast vene väed uut rünnakut