Bengt Gottfried Forselius
harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Seminaris õpiti
usuõpetust, kirikulaule, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Lugema õpetas
Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse
õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest
sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Nendesr
üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos,
Otepääl, Pilistveres, Puhjas, Põltsamaal, Rõngus, Sangastes, Tartus (Maarja koguduse juures).
Üheks suuremaks takistuseks Forseliusele oli see, et balti aadel ei soovinud lasta eestlastel
haridust omandada. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis
ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja
kuningale õppeasutuse saavutusi