o Liikusid rühmadena o Püstine kehaasend o Sarnane aju praeguste inimahvidega · Osav inimene o Oskas juba valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu · Püstine inimene o Päris suured 1,5m pikkused o Suurem aju o Tundsid tule tegemist o Hakkas kujunema kõnekeel o Levis Aafrikast kaugemale Euroopasse ja Aasiasse · Tark inimene o Kolju oli sarnane tänaäeva inimese omaga o Arvatavasti ühiskonnakorraldus o Kunst · Nendertallased o Moodustavad inimese sugupuus üks kõrvalharu o Jässakas kehaehitus o Kohmakas kõnnak o Tugevad kulmukaared ja jüuline alalõualuu o Osavad küttid o Matsid surnuid · Tänapäeva inimene o Pikem ja sihvakam o Füüsilise ja vaimse töö tegemise võime o Kõne abil suhtlemine o Sümboliline keel o Teadmiseid ja oskusi pärandatakse
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved
Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) . varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest tuntuks saanud kromanjoonlased, eelkõige oma koopamaalidega. Inimees on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Ahvilaadsete ellaste arengut pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid. Pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik muutsid aja jooksel inilaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Nende tegurite koostoimel kujunesid inimlaste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak
annaabi.ee 
