Vene aeg
puudustkannatavaid inimesi. Selleks rajasid rikkamad vallad vaestemaju, vaesemates
taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu
anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal
vöörmünder.
TALURAHVA KOOSSEIS
Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht
pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn
töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude
äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud.
Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist
saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli
majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht.
TALURAHVA KOORMISED
Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hoojatööde ajal
abiteoks
annaabi.ee 
