Juhan Viiding "Elulootus" luulekogu analüüs
9) valget ööd – lk 38
10) pimedasse õue – lk 58
Isikustamine: 1) su mõte hingab – lk 25
2) varblane vannub kurja – lk 31
3) tuuled undavad – lk 46
4) minult küsivad mu meeled – lk 52
5) kui ajavaim nad tõmbas sõnasõtta – lk 23
Võrdlus: 1) kas tõuseb ta kui päikene? – lk 32
2) näen, et vastuolu minus on nii suur, nagu kogu inimlik kultuur. – lk 11
Metafoor: 1) Suule sulanud vaikusevaha. – lk 11
Sinu silmadeküünlaid,
nendekt nõrguvaid vahatilku,
Hüperbool: 1) nii et on tuhat aastat häbi – lk 32
Oksüümoron: 1) ja olles suur või väikene – lk 32
Anafoor: 1) ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan, - lk 20
ja oma hinge valge lipu heiskan
2) veel tulemata olid rehelised – lk 23
veel oli viljal vaja viimast võtta
Litootes - puudub
Epifoor: 1) See on midagi teise kohta. – lk 42
Raske öelda on teise kohta
2) Ma mustas öös näen valget laululaeva, - lk 7