haigusest informeeritud Eestis tegutsevad seltsid Parkinsoni tõvega haigetele, nende sugulastele ja toetajatele on Tartus ja Tallinnas. Need ob toeks ja abiks informatsiooni saamisel, aga ka vaba aja veetmisel. Toimuvad koosolekud ja kohvihommikud, laagrid ja infopäevad, käiakse ka reisidel ja tähistatakse pühasi KOKKUVÕTE Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, sümptoomid toovad kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseleht.ee/199944/44_parkinson.php http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,19,76 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=168 http://www.everbrightest.net/ http://www.parkinson.ee/haigus.htm Pildid: http://www.google.com
tegelikult emotsioonide puudumist. Probleem on pigem selles, et näo väljenduslikkus on vähenenud. Suhtlemisel zestikuleerivad haiged tavapärasest tagasihoidlikumalt. Liigutuste aeglus ja ilmetu nägu, millega sageli kaasneb ka süljevoolus, võivad jätta patsiendist mulje kui rumalast või puuduliku intellektiga isikust. See mulje on aga täiesti vale: Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Sekundaarsed sümptomid Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised