Tartu linna ajalugu
Mõõgavendade ordu väe poolt 1224. aastal oli Liivimaa ristisõja Eesti alal peetud
võitluste üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati muinaslinnuse varemetele
kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale
püstitati ka võimas Tartu toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas
pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Rootsi ajal toimusid Toomemäe ümber suuremahulised
mullatööd, rajati mitu bastioni ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge
ümbritsevat vallikraavi. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi
varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati
ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse
külge püssirohukeldri. Tartu ülikooli taasasutamise järel 1802. aastal hakkasid
Toomemäele kerkima ülikooli ehitised näiteks klassitsistlik Vana Anatoomikum ja
piiskopilinnuse asukohale Tartu tähetorn
annaabi.ee 
