Loomageneetika 1 osa
Erinevaid genotüüpe tekib kokku neli: mustad (genotüübi fenotüübiradikaal B-S-),
mustakirjud (B-ss), punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotüübiline lahknemissuhe
nende kombinatsioonide järgi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotüübisuhe
dihübriidsel ristamisel ja ilmneb teises põlvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on üks
tunnus dominantne ja teine retsessiivne.
Dihübriidide ristamine annab ainult sel juhul nelja tüüpi sugurakke ja ülaltoodud lahk-
nemissuhte, kui uuritavaid tunnuseid määravad geenipaarid asuvad erinevates homoloogsete
kromosoomide paarides.
Dihübriidse ristamise alusel tuletas Mendel tunnuste sõltumatu kombinatsiooni reegli,
mida tuntakse Mendeli III seaduse nime all: polühübriidide omavahelisel ristamisel
moodustuvad järglastel nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. See seadus
tuleneb alleelipaaride juhuslikust kombineerumisest viljastumisel ja kannab sõltumatuse
seaduse nimetust.