Leedu ajalugu
Riiaga, et võidelda ühiselt Liivi Ordu vastu saades isegi 15 a õiguse oma garnison Riia linna
paigutada. Vytenis sekkus ka sõtta Poola trooni pärast. Ta lubas tegutseda ka katoliku
munkadel riigis, kuigi ise oli pagan. Sarnaselt kaitsepoliitika lääne suunas ning ekspansiooni
poliitika ida suunas.
Gediminas 1275 a paiku suurvürstiks sai 1316 ja oli Vytanise poolvend. Võitluses Saksa
Orduga kasutas nii sõjalisi, kui ka diplomaatilisi vahendeid. Enamik võitlused orduga aga
pikki Nemenit. Riia peapiiskopi kaudu saatis Gediminas rea kirju Paavstile ja teistele Lääne-
Euroopa valitsejaile, kus süüdistab, et Saksa ordu vägivaldsus piirab Leedu ristiusustamist.
Ida poole edukas rahumeelne ekspansioon diplomaatiliste vahendite abil. Oma tütre andmine
Poola tulevasele kuningale aitas tal tõmmata Poola appi võitlusse Liivi orduga. Väidetavalt sai
surmavalt haavata ühes lahingus Orduga Nemenise all. Pole kindel tema soov Leedut