Valgust armastavad, külmakindlad ja põuakindlad. Regulaarne kastmine, äraõitsenud õisikute eemaldamine pikendab õitseaega. Sobib kompositsioonis aktsenttaimeks, mõningal juhul ka taustataimeks või täiteks. Joonis 25. Värv-neiusilm (Coreopsis tinctioria) (http://3.bp.blogspot.com/- uJ9Syq5Ja9U/TeU9lEqbJFI/AAAAAAAAARE/F6doFURLOqw/s1600/coreopsis %2Btinctoria.jpg) Nemeesia (Nemesia) -suureõieline nemeesia (N.strumosa) Valguslembene, külmakindel, vähenõudlik. Kerge, mõõdukalt viljakas ja niiske muld, mis ei sisalda lupja. kuiva ilmaga vajab regulaarset kastmist; väetatakse 2-3 korda suve jooksul. Kui õitsemine hakkab vähenema võib võrsete otsad ära lõigata, hea hooldusega ja päikeselise ilmaga hakkavad taimed uuesti õitsema. Samuti pikendab õitsemist dekoratiivsuse kaotanud õisikute eemaldamine
Mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuulub, nagu eelpool mainitud, üle 200 perekonna, kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill (Calceolaria), kilpkonnalill (Chelone), kollinsia (Collinsia), müürlill (Cymbalaria), kaksikkannus (Diascia), sõrmkübar (Digitalis), eriinus (Erinus), käokannus (Linaria), pärdiklill (Mimulus), nemeesia (Nemesia), peekerlill (Penstemon), purpurvanik (Rhodochiton), suutera (Sutera), toreenia (Torenia), vägihein (Verbascum) mailane (Veronica) ja männasmailane (Verinicastrum). Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13]