siRNA, miRNA. RISC kompleks. MikroRNAd (miRNAd) avastati nematoodi C. elegans geenide lin-4 ja let-7 mutatsioonide analüüsil, kus selgus, et lin-4 ja let-7 ei kodeeri valke, vaid RNAsid, mis on vaid 21 ja 22 bp pikad ning seostuvad märklaud-mRNAde 3' UTRidele. Selle interaktsiooni tulemusena nad represseerivad märklaudgeenide ekspressiooni. Arengu käigus lin-4 miRNA ekspressioon väheneb, let-7 miRNA ekspressioon on samuti arenguliselt reguleeritud. Tänaseks on leitud nematoodil ca 100 miRNAd ja vähemalt samapalju on leitud miRNAsid ka inimesel. Kõik miRNAd näivad olevat pikema ca 70bp prekursor RNA produktid. Prekursor RNA moodustab stem- struktuure, kus tüve osas on vaid üksikud mitte-paardumised. Dicer on valk, mis lõikab kaksikahelalise RNA neist struktuuridest välja. miRNA ja märklaud- mRNA 3' otsa vaheline paardumine ei ole
See näitab homoloogia olemasolu või ka geenikoopiate arvu. Northern Blot: Põhimõte sama mis Southern blotil, aga kasutatakse RNAd DNA asemel. Mõõdetakse mRNA suurust, määratakse erinevusi promootor ja terminaator saitide vahel jne. Kasutatakse geeni ekspressiooni uurimisel, kui palju ja millistes kudedes, millises rakutsüklis jne. geen on ekspresseeritud. Inimese genoom: Hinnanguliselt 24 -32,000 geeni (sinnani arvati, et50,000-100,000). Ainult 50% rohkem kui nematoodil C. elegans. Ainult 1-1.5% genoomist kodeerib valku. 50% genoomist on kordus DNA. Inimesel ja bakteritel 233 ühesugust geeni. Muutlikkus - Pärilikkus põhineb eeldusel, et geenid antakse järglastele usaldusväärselt edasi. See on liigi säilimise eeltingimus. Sellest aga ei piisa elusa looduse arenemiseks. Evolutsiooni alusmaterjaliks on just muutused geneetilises materjalis. Muutlikus võib olla fenotüübiline, kombinatiivne ning mutatsiooniline.
kodeerivad mingit valku. Keskmiselt on inimesel kuni 300 teatud geeni funktsiooni kadumisega seotud mutatsiooni, millest 50 100 on seotud haigustega (eelsoodumusega teatud haigustele). Eeldatavasti on 2011. a. lõpuks teada juba 30000 inimese genoomi järjestused. Praeguseks on sekveneeritud ka geneetikas mudelorganismidena kasutatavate organismide genoomid. Nii teame me DNA nukleotiidset järjestust bakteril E. coli, pärmil S. cerevisiae, nematoodil C. elegans, äädikakärbsel, hiirel, rotil, taimedest müürloogal Arabidopsis thaliana. 2 Genoomi primaarjärjestuse teadasaamine aitab oluliselt kaasa genoomi funktsioonide uurimisele. Mis funktsioon on ühel või teisel DNA järjestusel, selgub geneetilistest katsetest sama järjestuse mutantidega. Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool.
Seega on valku kodeerivaid järjestusi ligikaudse hinnangu alusel 1-2% genoomist. 2003. a. aprilliks, DNA kaksikheeliksi kirjeldamise 50-ndal aastapäevaks, esitas HGP inimese genoomi nukleotiidse järjestuse, kus 98% geene sisaldavatest aladest oli sekveneeritud 99,99%-lise täpsusega. Praeguseks on sekveneeritud paljude geneetikas mudelorganismidena kasutatavate organismide genoomid. Nii teame me DNA nukleotiidset järjestust bakteril E. coli, pärmil S. cerevisiae, nematoodil C. elegans, äädikakärbsel, hiirel, taimedest müürloogal Arabidopsis thaliana. 2004. a. aprillis teatati roti genoomi DNA järjestuse määramisest. Genoomi primaarjärjestuse teadasaamine aitab oluliselt kaasa genoomi funktsioonide uurimisele. Mis funktsioon on ühel või teisel DNA järjestusel, selgub geneetilistest katsetest sama järjestuse mutantidega. Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool.
annaabi.ee 
