Naljandid ja anekdoodid
on nüüd see vihm, mis vahest maa peale sajab. Siis jälle ühe kivihunniku piale -- seal pidi
müristamine olema. Viimaks veel mööda mõisa treppi, et need pidid siis taevaredeli pulgad või
astmed olema, kust mööda teda Peetruse juure viiakse. Nüüd visand varas koti mõisahärra jalgade
ette maha ja üteld: "Säh nüüd oma kirikhärra!"
No küll old õpetaja häbi suur, kui ennast mõisast leind, ja härra jalgade ees veel. Ja kodu veel
suurem häbi. Nüüd and härra vargale veel nellandat korda sada rubla raha ja vaadi viina ja last
varga oma alt priiks. Mingu varastagu nüüd, kust ta ise tahab!
Nõnna teenis poiss nelisada rubla raha, neli vaati viina ja sai veel pealegi priiks.
EÜS VII 632/6 (2) < Koeru -- O. Lõvi, J. Lauri ja O. Lalli (1910)
Tekst on avaldatud antoloogias Eesti muinasjutud (koost. V. Mälk, I. Sarv ja R. Viidalepp; toim. R.
Viidalepp; Tln., 1967).
Rumalusnaljandi näide