Neid linde me tunneme
Lindudel on
voolujooneline keha, mida katavad suled. Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga,
teised aga oma tagasihoidliku välimuse tõttu looduses vaevu märgatavad. Esijäsemed on
lindudel muundunud tiibadeks. Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad
nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juh-
tida saba. Maapinnal liikumiseks kasutavad linnud tagajäsemeid jalgu, mis on enamasti
neljavarbalised. Eri liiki linnud lendavad erineval kõrgusel.
Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu-
davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka
kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi-
dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri-
mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise-
annaabi.ee 
