Rahvalaulud
Siis panin/ härrad/ härga/desse (1224)
v v - v - v v v
4. Värsi lõpul ei või olla ühesilbilist sõna, s.t. ühesilbiline sõna ei saa moodustada viimast värsijalga. See on erandita
reegel.
Võeras/ memm on/ mul võe/gas memm/
5. Neljasilbiline sõna moodustab kas 1.+2. ja 3.+4., mitte aga 2.+3. värsijala.
Neljasilbilise sõna sattudes värsi keskele kasutatakse tihti inversiooni: Küüle tekki küüsilista. Neljasilbiline atribuut on viidud värsi
lõppu.
Haruldane on see, et esimene värsipool täidetakse sõnakombinatsiooniga 1+3:
Sa i/sätu, /ma e/mätu (1313)
- v- v - v - v
Regivärsi rütmilist monotoonsust püütakse elavdada korduste ja lisakiilsõnade või kiilsilpidega. Eriti meestelauludes leiame
annaabi.ee 
