V Tiziani oma õuemaalijaks. · Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. · Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale. Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501551. Tizian suri 1576. aastal katku. Olles võtnud omaks kõik renessansiaja uuendused, jättis Tizian tulevastele põlvedele traditsioonid, mis määrasid kunstielu peaaegu neljasajaks järgnevaks aastaks. Tiziani- poolseks uuenduseks oli mütoloogiliste maalide dekoratiivsus, idealismi ja realismi kooslus aristokraatlikus portreekunstis, erakordne koloriiditunnetus. Kahe aasta töö, õlivärvidega maalitud ,,Assunta" Teosed Lisaks aristokraatidele, pühakutele ja mütoloogiategelastele kujutas Tizian oma maalidel tüüpilisi renessansiajastu tavainimesi - tugevaid karaktereid, kes
1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - 1356. aasta kuldbulla oli Riigipäeva välja antud ürik(õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument). Riigipäev toimus Nürnbergis, seda juhatas Luksemburgi dünastiast keiser Karl IV. Ürik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati kuldbullaks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli. sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2
annaabi.ee 
