Betti Alveri luuletuste analüüsid
küünla valgus. Helvetis on Alveri enda mõeldud sõna. Luuletuses on
nii alg- kui ka lõppriim, ristriim, täisriim. Algriim – leek lambis
lööb/jne. Viimases salmis on kordused.
Maru 2
Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja
pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult.
Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis
püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides
justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see
maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja
viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis-
lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei
too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab).
Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi
alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult.
Vilepuhuja