"vanameeste näppaja" Mehis heinsaar
tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna
poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades
raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana
apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt
läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid
nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele, peatusid nad ühe räämas
ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes
mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga
keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra
avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi, mille
annaabi.ee 
