Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Tähenduse tõttu
vaegvõrdelised on järgmised sõnad:
a) kus omaduse ülim määr on sisuliselt väljendatud juba algvõrdevormis, nt ülienergiline,
uhiuus, tulikuum, teemantkõva, läbimärg, tibatilluke jt;
b) pool-, mitte-algulised adjektiivid, nt poolkuiv, mitteadekvaatne;
c) aega märkivad omadussõnad, nt pühadeaegne, esmakordne, praegune, tänane jt;
d) täpset mõõtu, määra märkivad adjektiivid, nt neljakilone, kaheaastane, kuusnurkne;
e) omadussõnad, mis kätkevad endas võrdlust, nt kivikõva, surmtõsine, majakõrgune;
f) jas-liitelised adjektiivid, nt niitjas, kausjas;
g) konkreetset (valmistamis)materjali märkivad omadussõnad, nt vaskne, kuldne;
h) kui tu-liide märgib konkreetse omaduse puudumist, nt sabatu. Abstraktse omaduse
puudumist väljendava -tu puhul saab kompareerida, nt tulutu tulutum tulutuim.