Monitorist, graafikakaardist...
või väljalülitatud. Kui piksel "töötas", siis selle koha peal ekraan helendas ning kuvas
seega ühte kindlat värvi (tavaliselt kas rohelist või kollakat tooni) ning vastupidi, mitte
töötades oli ekraan selle koha peal pime ehk näha oli must toon.
Järgmine samm oli neljabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada juba 16 erinevat
värvitooni (kaks neljandas astmes on 16, bitil on kaks võimalikku väärtust ning pikseli
värviinfo koosneb nüüd juba nelja biti infost).
Pärast neljabitist tuli kaheksabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada 256 värvitooni
(kaks kaheksandas astmes on 256).
Pärast 256 värvist koosneva paleti väljatöötamist leiutati veel üks kaval moodus
võimalikult kena pildi kuvamiseks: adaptiivne ehk kuvatavast materjalist sõltuv palett.
Adaptiivne palett tähendab seda, et need 256 värvi pole fikseeritud muu kui ainult
maksimaalse kuvatavate värvide arvuga, kuid toonid selle arvu sees võivad varieeruda