üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7
üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise. Täisarvud teisendatakse arvutis kahendsüsteemi ning esitatakse kahend-numbrite (bittide) jadana, ühte bitti käsutatakse arvu märgi esitamiseks. Arvu maksimaalne väärtus sõltub temale eraldatud välja pikkusest max = 2n" -1, kus n on välja pikkus bittides. Käsutatakse kähe-ja neljabaidilisi välju (16 või 32 bitti), millele vastavad arvude maksimaalsed väärtused 215 -1 = 32 767 ja 231-l =2 147483647. Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7