Arhitektuur renessansist klassitsismini
Barokk tõi endaga kaasa kirikute huvide esikohale paigutamise. Valitsevaks kirikutüübiks sai taas
pikergune hoone, määravaks oli siseruum. Nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad, pilastrid
antiigipäraste baaside ja kapiteelidega, ümarkaared, viilud - neid kõiki võib nimetada pärandiks
renessansilt barokile. Kirku siseruum ei jagunenud edaspidi löövideks moodustades edaspidi ühe avara
saali. Valgusallikaks said aknad, mis olid paigutatud nelitiskumpli allosas, see tagas valguse koondumise
kiriku kooriruumi suunas. See aitas omakorda seda esile tõsta ning kogu kiriku sisemust liita ühtseks
tervikuks. Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja
maalid said suure tähtsuse. Välisilmes osutus olulise tähtsusega osaks kuppel või torn ja läänefassaad,
mille keskosa on kahekorruseline ja ühendusel on kasutatud kitsamaid ja madalamaid kõrvalosasid ehk
spiraalikujuli ja lopsakaid voluute