Kunst: Vara- ja kõrgrenesanss, barokk
Valitsevaks
kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule
liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise
kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud
löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli
kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis
asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes
esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16. sajandil ehitatud Il Gesu
kirik Roomas. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad maalid ja
skulptuurid
Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvrei edasisel täiendamisel
17. sajandil. Barokilikumad tendentsid tulevad aga ilmsiks Versailles lossi ehitusel
Louis XIV tellimusel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptorite ja maalijate
annaabi.ee 
