ARHITEKTUURIPÄRLID
Kunstis lisandus kreekapärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam
euroopalikust ja idamaisest kunstist.
Bütsantsi kunsti õitseajaks oli keiser Justinianus I valitsemisaeg 6. sajandil. Siis
valmiski Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus.
Esmakordselt kaeti kupliga (läbimõõt 32 m) suur nelinurkne ruum (varem osati kupleid
ehitada üksnes ümarruumidele). Et minna nelinurgalt üle ringile, võeti kasutusele kumerad
kividest laotud kolmnurgad. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Kui Konstantinoopoli
vallutasid türklased ja kirikust sai türklaste mosee, kaeti mosaiigid kinni ja hoonele lisati
kõrged ringrõduga tornid minaretid. Ometi on see kirik ka tänapäeval üks suurimaid euroopa
kunsti vaatamisväärsusi.
Enamasti olid bütsantsi kirikud tsentraalehitised, s.t. ümmargused või hulknurksed
ehitised, mille keskosas oli kuppel
annaabi.ee 
