Hagia Sophia kirik
Bütsantslased leiutasid mosaiikide
tegemiseks erilise hõõguvatest värvidest klaasisegu ehk smaldi. Peale piiblisündmuste ja
Jumalaga seotud tegelaste võib Hagia Sophias näha ka keiser Justinianuse enda mosaiikpilte.
Kui Hagia Sophia ehitamisajal ehk 6. sajandil oli Bütsantsi kunsti esimene õitseaeg,
siis 9. sajandi lõpul algas Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levis viiskuppelkirik. See
lähenes põhiplaanilt nelinurgale, kuid ülesehituses eraldus kõrgemana risti kujuline osa. Risti
harude vahele jäid madalamad hooneosad ning kõrvalkuplid paiknesid just madalamates
nurkades. Nii pääses keskne kuppel rohkem mõjule. Teine oluline muutus seisnes selles, et tihti
ehitati peakupli alla sale ja ümar akendega ruum, nii nimetatud tambuur, mis muutis kiriku
välisilme palju kõrgemaks ja kergemaks.
Hagia Sophia on Bütsantsi kunstile väga iseloomulik ehitis. Tähelepanuväärseks muudab