Kirjandusteaduse aluste konspekt
a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad
b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik,
mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades
neid lühematele silpidele.
· Regivärss
a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist
põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja
kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss,
mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga.
b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus:
i. Värsis üldjuhul 8 silpi
ii. Pearõhuline pikk silp täidab ka värsitõusu ega esine üldjuhul languses
iii