"nelikstroofis" - 1 õppematerjal

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

silbilis-rõhulist neliktrohheust kasutades. Sellelähedast värsimõõtu kasutas regivärss ning eesti kõnekeelele on rõhulise esisilbi tõttu trohheiline rütm omasem kui nt jambiline. Silbilis-rõhulises meetrumis on korrastatud pearõhusilpide esinemine ja silpide üldarv. Neliktrohheuses vahelduvad neli rõhulist silbipositsiooni nelja nõrga silbipositsiooniga alustades pearõhusilbist. Vilepi luules on levinud ka värsijalgade arvu korrastatud vaheldumine, kus nelikstroofis vahelduvad nelik- ja kolmiktrohheused. Selline rütmis avalduv seaduspära kutsub esile ootuse oma kordumise järele, kuid Vilepil esineb tihti kõrvalekaldumisi, mida lugeja peab rütmihälbeks. Samas võib värsimõõduga vastuollu minevate värsside abil lugeja lahti raputada harjunud rütmiinertsist ja monotoonsusest. (Põldmäe 1978: 85). Kui Vilepilt rütmikoperduste kohta päriti, vastas ta, et rütmist mööda panekud on taotluslikud, need