· Astakkorrelatsioonikordaja e Spearmanikordaja: põhiolemuselt lineaarne ikkagi aga üle minnakse järjeskaalale. Kõiki füüsilisi suurusi mõõdetakse suhteskaalal (tavaliselt). (roo) on valimi ja üldkogumi korrelatsioon. Spearmani kordaja osas toome selle 1 erindi punkti teistele lähemale. Kõigi vahemaaks saab 1 ühik. Ei ole nii täpne kui lineaarne kordaja, see on üldistav kordaja, seega kaotame täpsuses. · Nelikkorrelatsioon (nelikkorrelatsioonikordaja) saab kasutada kui ei ole arvandmeid (kvalitatiivse tunnuse korral). · Regressioonanalüüsi juures on paigutus väga oluline. X ja y sõltuvad. Y=a+bx (x- sõltumatu muutuja ehk eksogeenne muutuja), y sõltuv muutuja ehk endogeenne muutuja. Püütakse selgeks teha x-i mõju y-le. Regressioonanalüüsi käigus lükkame punktid kokku kirjeldava joone peale. Mõnel juhul on hälve kasuks ja teisel juhul kahjuks.
koostada, aga on olemas üksikelementide kindel järjestus. Leitakse esmalt ühe tunnuse väärtuste järjekord kasvavas järjestuses ja omistatakse neile järjekorranumbrid, seejärel tehakse sama teise tunnuse väärtustega. P=1- 6*(x1-y1)^2/(rühmade arv v nimi *99) .. 45. Determinatsioonikordaja – näitab missugune osa ühe tunnuse (Y) varieerumisest on seotud teise tunnuse (X) varieerumisega (sageli %). D=r^2 kus r on korrelatsioonikordaja. 46. Nelikkorrelatsioonikordaja – kvalitatiivsete alternatiivsete tunnuste vaheline seoes. Valem r=ad-bc/ruutjuure all (a+b)(c+d)(a+c) (b+d). Kui on nt 0,2 siis on nõrk seos. 47. Mitmene korrelatsioonikordaja – Ühel pool on tunnus Y ning teisel pool tunnustest X ja Z koosnev kompleks. Valem lk 97. 48. Osakorrelatsioonikordaja – Elimineeritakse mõne tunnuse mõju. Valem lk 98. 49. Regressioonianalüüsi põhietapid – 1)liigitada vaatluse all olevad
annaabi.ee 
