Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld. Nelikalgete – maa, vesi, õhk, tuli – õpetuse esitas esimesena eelsokraatiline mõtleja Empedokles. Nende algetega ei peetud silmas mitte niivõrd vastavaid konkreetseid loodusnähtusi, kui pigem seda, mida tänapäeval nimetatakse aine agregaatolekuteks. Maa tähistab kõike tahket, vesi kõike vedelat (nii näiteks käsitleb Platon vedelaks kuumutatud metalli “veena” antud tähenduses), õhk kõike gaasilist, tuli aga soojust ja valgust kõigis võimalikes vormides. Platoni ajal