Emotsionaalne ja sotsiaalne areng koolieelses eas
mitte niivõrd tunnete väljendamiseks, (näiteks soovib ta poes olles saada kindlasti kommi ega ole
nõus ilma selleta poest lahkuma või protestib häälekalt, kui tal palutakse oma asju koristada).
Oma emotsioone, soove ja tahtmisi väljendab laps kõne abil, ta oskab öelda, kas ta on kurb,
rõõmus või on tal paha tuju. Lapsel hakkab ümbritseva kohta kujunema emotsionaalne hinnang,
(näiteks seostuvad tal haiglaga ja arsti juures käimisega negatiivsed kogemused).
Neliaastane laps mängib meelsasti 12 lapsega, tema jaoks muutuvad oluliseks suhtlemine,
mäng, ühistegevus ja koostöö teiste lastega. Teistega koos suudab ta tegutseda siiski lühikest
aega. Tal on jätkuvalt suur omanditunne, kuid ta võib vahel oma asju teistega jagada ja vahetada
ning oodata oma järjekorda.
Neljanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused:
väljendab verbaalselt lihtsamaid emotsioone, oma soove, tahtmisi ja seisukohti ning