EESTI UUSAEG
Iga 500
meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12.
Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa
mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses
talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes
nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati
ka liisutõmbamist, kes läheb, kes mitte. Nekrutisse võetutest tuli tagasi mitte üle
viiendiku ja needki enamjaolt invaliididena. Kui nekrutissevõtmist poleks olnud,
oleks Eesti rahvaarv võinud olla suurem 200 000 inimese võrra.
Rahvastik 18.sajandil
1695:
Rahvaarv kokku: 350 000 – 400 000
Linnarahvastik 5-6%, kokku ca 20 000
1712:
Rahvaarv kokku: 150 000- 170 000
Linnarahvastik : ca 3%, kokku ca 5000
1782:
Rahvaarv kokku: 485 000
Linnarahvastik: ca 5%, kokku ca 23 000
Põhjasõja järel kiire rahvaarvu tõusu aeg. 18