E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Viimaks kustus ka see kuma ja aknakoht oli seinaga ühesuguselt pime. Vahtija aga istus
veel kaua unetult oma kännu otsas ja kurvad mõtted vaevasid teda. Kesköö oli ammu
möödas. Hobuse sammude müdin äratas Tasuja mõtteist. Ta jäi kuulatama. Sammude müdin
vaikis, kuuldus inimeste häälte kõmin. Paar minutit hiljem ragisesid raod lähenevate inimeste
jalge all.
«Kes seal on?» küsis Tasuja pooliku häälega.
Lähemal silmapilgul seisis kaks meest tema ees; üks nejst oli vahil olnud.
«Oled sina ise, Tasuja?» sosistas Viimane. «Ma toon Tallinna poolt käskjala halbade
sõnumitega.»
«Mis on sündinud?» küsis Tasuja üles tõustes.
«Otse õnnetust küll veel mitte,» ütles käskjalg, «aga kes teab, kas seegi ennast kaua
oodata laseb.» 111
«Räägi, vend!»
«Eile õhtul hilja jõudis landmeister suure väega Tallinna alla.»
«Ometi!»
«Meie saadikud ei tulnud tagasi -- öeldakse, nad olevat jalgupidi üles poodud. Me saatsime