Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi
Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva. Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld, kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog, kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani, tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit, maniokki ja maisi. Kuigi
fl*1 niiiv tihedusleitaksep6s | | | valemist: l m - l n .l(J00.*- po"= n ot-u",6husfu1,m,*-proovimassvees[g] Naitihedus miiitatakse kakskord4 kusjuuresiga kord voetakseuus koguskillustiktu. F,riner'|rskahemfiilramisevahelei tohi olla suuremkui 203. SuuremateednerNte korral viiakse ldbi veel kolmaqmiiiiraminening arvutataksearitleetiline kesknrinekahest liihemasttulemusest. Killustiku neiva tihedusemdiiramisetulemusedon toodudpunktis 5.2. 4,3Tiihiklikkusearvutamine Killustiku liihiklikkus arvutaraksekitlustiku niiiva tiheduseja puistetileduse miiiimmistulemustepdhjal valemist ( o".. f k"1 p,-ll-'""^ killustikupuistetiheduslj:l.pox-killustikunaiv p , * )1.100%,kuspoex Ln-J rihdusl = l. LM' J Tulemussaadakseprotsentides.
annaabi.ee 
